top of page

Annetaja tutvustus: Eestlaste Kesknõukogu Kanadas

Teade # 222

EKN märgiline toetus KESKUSe heaks, Koidula Gild tasemel

Eesti Suursaadik Kanadas Margus Rava ja EKN'i nõukogu esinaine Reet Marten Sehr koos Eesti Välisministri Margus Tsahknaga, foto K. Kiilaspea

Kui küsida Eestlaste Kesknõukogu Kanadas (EKN) juhatuse esinaiselt Reet Marten Sehrilt, miks organisatsioon annetab KESKUSe heaks, on vastus lihtne ja tuleneb sügavast identiteeditundest – luua kodu, kus kõik Eesti juurtega inimesed tunnevad end oodatud ja kaasatuna.


Kuigi vastus on lihtne, on tee siia jõudmiseks võtnud palju aastaid ja ka vaeva.


"See on kõige olulisem ehitus, mille eesti kogukond mitte ainult Kanadas, vaid kogu maailmas on viimase 70 aasta jooksul ette võtnud," ütles ta. “KESKUS on võimalus uuenemiseks. See loob uue alguse."


EKN on selle tuleviku kindlustamiseks teinud 50 000 dollari suuruse annetuse Koidula Gild tasemel Estonian Arts Centre'ile, KESKUSe ehitamise toetuseks . Lähemalt saab lugeda annetamise tasemete kohta siin.


"EKN juhatusel on ülihea meel selle annetuse üle."

 

Haridus aitab meie kultuuril võrsuda


Reet, kauaaegne pedagoog, nüüd pensionil, on endine Ontario Peel regiooni algkooli direktor. Ta töötas ka juhtivatel ametikohtadel Ontario haridusministeeriumis ja Ontario Institute for Studies in Education pedagoogika fakulteedis. Ta on taasasutatud Toronto Eesti Lasteaia asedirektori ja tal on kaheksa lapselast, kes kõik osalevad aktiivselt Toronto ja Stockholmi eestlaste kogukondades.


Reet usub kogu hingest hariduse edasiviivasse jõusse.


"Ma armastan neid väikseid tegelasi," ütles ta. “Ja meie eesti koolide jätkamine KESKUSes saab olema meie tegevuse ülioluline osa. Peame keskenduma noortele, et saaksime oma kogukonnal kasvada ning aidata sellel võrsuda ja õitseda.

 

EKNi tegevus Kanadas üle enam kui seitse kümnendiku


EKN on pika ajalooga, asutatud 1951.a. lähtuna nende eestlaste visioonist kes sõja- ja pagemisjärgsete kogumustega jõudsid Kanadasse, eesotsas endised Eesti parlamendiliikmed, eksiilministrid ja poliitilised aktivistid.


Nendel sai vabadusvõitlus uue näo, kui nende jalad lahkusid kodumaa pinnalt. Algusaastatel oli organisatsiooni põhirõhk luua suhteid Kanada erakondade ja valitsus asutustega ning juhtida tähelepanu Eesti okupeerimisele NSV Liidu poolt.


See pidi mõnikord tunduma ülesmäge lahinguna, kuid need esimesed EKN liikmed pidasid vastu.


„Pärast Eesti taasiseseisvumist 1991. aastal keskendus meie kogukond riigi poliitilisele ja rahalisele toetamisele. Kui Eesti kujundas oma profiili ja ühines rahvusvaheliste organisatsioonidega nagu ÜRO, NATO ja Euroopa Liit, hakkas EKN keskenduma tugevamate suhete ja suhtlusvõrgustike arendamisele Eesti valitsuse ja diasporaakogukondadega. Täna on EKN eesti-kanadalaste ametlik esindaja nii Eesti kui ka Kanada valitsusega,” selgitas Reet.

 

EKN liikmed esindavad Kanada eestlaste kogukondi

 


Viimaste aastate jooksul on EKN juhatus taaselustanud organisatsiooni uuendatud struktuuriga mis vastab Kanada mittetulundusühingutele kehtestatud nõuetele. Uuteks liikmeteks on Eesti ühendused ja organisatsioonid üle Kanada, luues seeläbi tugevama keskorganisatsiooni, mis peegeldab meie kohalikke kogukondi ja esindab sügavuti seda, kes me oleme.


"Tahame tugevdada oma kogukondi, tuua inimesi kokku ja arendada võrgustikke," ütles Reet. "On ülioluline, et meil oleks ühtne hääl, et saaksime olla tugevad ja aidata tõrjuda Venemaa agressiooni."


EKN juhatusse tuli juurde uued liikmed, sealhulgas Toronto Ülikooli Munk School of Global Affairs and Public Policy Eesti-uuringute õppetooli ja ajaloo osakonna professor Andres Kasekamp.


“Iga kogukond vajab kodu, mis oleks tema tegevuste keskpunkt. Me ei saa tagasi pöörduda, seega peame edasi pürgima ja aitama võimalikult kiiresti KESKUSe valmimist, et tagada meie kogukonna tulevik,“ ütles Andres.


Andrese taust ja teadmised on EKN juhatuse liikme rollis väärtuslikud. „Venemaa sõda Ukraina vastu mõjutab negatiivselt nii Eesti kui ka Kanada julgeolekut, nõnda tuli EKN-il kaasajastada oma geopoliitilist asjatundlikkust,“ selgitas ta. "Kuna tegin üle 20 aasta Eestis elades tihedat koostööd Eesti Välisministeeriumiga, saan anda oma panuse tugevama suhte loomisesse Eesti valitsusega."


award recipients posing
EKN teenetemärgi saajad 2023. Photo P. Põldre

Globaalne eestlus sihikus

  Reeda kirg ongi globaalsete suhete loomine Eesti ja väljaspool riiki elavate eestlastega.


"Eesti on väike riik ja 200 000 meist – ehk iga viies - elab mujal," ütles ta. "Tugeva diasporaa olemasolu on oluline. On ülioluline, et jääksime oma suutlikkuse ja profiili suurendamiseks kokku."


EKN tegi suure osa eeltööst, et tuua Eesti valitsusele resolutsioon Globaalse Eestluse programmi loomiseks, millel on nüüd Eesti poolt diplomaatiline erisaadik Marin Mõttus ja kaks täiskohaga nõustajat.


„Kutsume väliseestlasi üles tugevdama oma sidet Eestiga,“ teatab Marin globalestonian.com-i sõnumis ning kirjeldab keelekursusi, stipendiume ja suvelaagreid, mis on välismaal elavatele eesti noortele kättesaadavad.


Reet selgitab: „Ülemaailmse Eesti programm toob meie kogukondadele kasu mitmel erineval moel. See toob Eesti valitsusele teadlikkuse sellest, kes me oleme ja mida oleme saavutanud, ning loob sidemeid ka Eestis elavate Eesti kodanikega.

 

Kogukonna kasv on põhirõhk ja ka väljakutse: Laas Leivat

 

KESKUSel oli õnn vestelda selle artikli ettevalmistamise käigus kauaaegse EKN direktori Laas Leivatiga. Laas oli ka pikki aastaid ka Eesti aukonsul Torontos. Ta suri 19. jaanuaril 2024.


Laas Leivat, Toronto Eesti Maja lõpupeol "Lääst Blääst", 2022. Photo: P. Põldre

Kanada eestlaskonnas ütleks, et 'mäluasutus', oli Laasil sügav ja lugupeetud arusaam diasporaa elust ja selle tugevdamise tähtsusest.


"Kuidas aidata inimestel tunnetada, et nad on eestlased?" ütles ta. "Kui tahame oma kultuuri elus hoida, peame kogukonnana tugevalt siduma, sest on ilmne, et meie organisatsioonide maht on vähenenud."


Ta lisas, et noortega suhtlemine ja nende kaasamine on eriline väljakutse, eriti kui nad keelt ei valda.



„Peame julgustama oma noori huvituma ja end siduma oma Eesti juurtega. Kõik peavad tundma end meie kogukonnas teretulnud.


Kultuuriuhkuse ja -teadmiste juurutamine meie noortes on olulise tähtsusega, sest just nemad kannavad Eesti pärandit edasi, aga kuidas me seda teeme?


"Ma olen sellele mõelnud 30 aastat," ütles Laas. "Olen näinud, kuidas noored käivad näiteks Eestis laulupeol ja saavad seal olemisest uhkusehoo. Meil peab siin olema kaasahaaravaid tegevusi, mis tekitavad sama tunde. Nii jääme kultuurina ellu."


Laas ütles, et oluline on ka võrgustik, mis meid globaalselt kokku seob, ja kasutada ära tehnoloogiat täiel määral.


"KESKUS on ilmselt suurim kingitus, mille meie kogukond meie kodumaale on kunagi teinud," sõnas ta ja lisas, et Eesti valitsus panustab üha enam globaalsete võrgustike ülesehitamiseks.


"Välissuhete, kultuuri ja hariduse valdkonnas töötavad selle kallal mitmed väga nutikad riigiteenistujad ning EKN on juba mõnda aega selle võimekuse tõusus osalenud."


Laas meenutab oma päevi Kanada mereväes 1960. aastatel, kui üheks tema kohustuseks oli Vene allveelaevade otsimine.


«Kolleegid küsisid, kas ma olen eestlane või kanadalane. Ma ütlesin, et olen mõlemad ja mul pole sellega keeruline!"


See on kingitus, et mõlemis kultuuris saab seista jalg.


"Võime olla uhked selle üle, et saame eksisteerida nii täisväärtuslike eestlaste kui ka uhkete kanadalastena."

 

“Viime lõpuni!”

 

Reet võtab oma mõtted kokku: „KESKUS on meie kogukonna jaoks kriitilise tähtsusega projekt. See on ühendav jõud, mis toob meid kõiki kokku.


Ta ütles, et nüüd on aeg Eesti kogukonnal endast anda kõike, et KESKUSt toetada.


"Me peame meeles pidama minevikku ja vaatama tulevikku. KESKUS austab meie ajalugu ja sillutab teed järgmisele põlvkonnale. Peame selle lõpuni viima!”


Construction site
KESKUSe hoovi kandvad talad valmivas betooniks. Foto T. Majcherczyk

 

Aita ka sina KESKUSe projekti lõpuni viia!


Liitu KESKUSE kapitalikampaania annetajate kasvava nimekirjaga, et aidata kaasa selle erakordse projekti elluviimisele. Igaühe abi on vajalik, et KESKUSe ehitusega lõpuni jõuda ühendades oma panuse teiste toetajatega.


  • Annetamaks klõpsake siia, helistage numbrile +1 647 250 7136 või saatke e-kiri donations@estoniancentre.ca. Annetusi võib teha mitme peale või üksikisiku või perekonna auks. Kõikide annetuste kohta väljastatakse maksukviitung, Kanadas Estonian Arts Centre'i kaudu, USA maksukviitungid Myriad USA kaudu ja Eesti maksukviitungid Eesti Rahvuskultuuri Fondi kaudu.

  • KESKUSEga seotud heategevusorganisatsioonile Estonian Arts Centre'ile tehtud pärandkingitused on maksusäästlikud toetused. Nimetud 'planeeritud kingitusteks', sest läbimõeldud planeerimisega on võimalik luua lahendus, millest võidavad kõik, lahendus mis on kasulikud nii teile kui ka meie kogukonna järgmistele põlvkondadele. Testamendis päranduse tegemise juhised on aadressil www.estoniancentre.ca/bequest.

  • On teisigi võimalusi annetuse tegemiseks, sealhulgas väärtpaberite või kindlustuspoliiside kinkimisega. Nende kohta või muude küsimuste korral võtke ühendust EAC annetuste haldaja Taimi Hooperiga e-posti aadressil donations@estoniancentre.ca või telefonil +1 647 250 7136.


Hoiame sidet ja järgi ehitusjärku!


  • KESKUSe veebilehel leidub viimaseid uudiseid

  • Lisa end KESKUSe uudiskirja saajaks

  • Ühismeedias on KESKUS jälgitav Facebook @EestiKeskus, X @keskus, Instagram @keskus.iec




Kommentare


bottom of page